esmaspäev, 9. november 2015

Projektipõhine õpe

Niisiis homme tähtaeg kukub, et tuleb esitada oma kodutöö. Idee ma sain 6. kl inglise keele õpikust. Tean ka seda, et see lastele väga meeldib. Siin on siis minu esialgne plaan ja Leplanneriga kavatsen ka teha.

Projekt
Pealkiri: Do It Yourself (DIY)- tee ise
Teema: tuulelohe meisterdamine
Ained: eesti keel, inglise keel, tehnoloogiaõpetus, tehnoloogia ja innovatsioon; kodanikualgatus ja ettevõtlikkus, kunstiõpetus
Väljundid: Üks grupp õpilasi valmistab koos ühe tuulelohe, mille valmistamise käigus valmib inglise keelne õppevideo.
Sihtgrupp: II kooliaste (töö rühmades)
Etapid:
1) gruppide moodustamine, ülesande selgitamine
2) tuulelohe kavandamine, joonistamine
3) blogi täitmine järjepidevalt - kidblog.org
4) vajaminevate asjade soetamine
5) tuulelohe valmistamine, selle tegevuse filmimine.
6) õppevideo laadimine internetti- youtube.com
7) tuulelohe katsetamine õues
Hindamine: Kujundav hindamine


reede, 29. mai 2015

Tagasiside pööratud klassiruumi kohta

Minu tagasiside pööratud klassiruumi kohta:
  • Tunded: ise olin väga põnevil sellest õpiviisist, kuid algselt pelgasin ka. Kuid läksin suht kindlalt teed pidi. Valisin klassi, kellega meie matemaatika õpetaja on palju nö katsetanud erinevaid õppimismeetodeid, teinud nendega erinevaid projekte ja õpetanud neile erinevaid veebiprogramme.
  • Hinnangu andmine: tunniteema välja mõtlemine oli kerge, aga selle planeerimine võttis ikka aega, kus ja mis ning kuidas. Kui kõik oli planeeritud ja tegevus juba käis, siis ikka esines ka raskusi. Näiteks õpilane valmistas kahoot keskkonnas viktoriini, aga tal ei olnud linki, kus muuta seda avalikuks. Ta tegi siis  uue kasutaja konto, kuid sama viga esines sellel kontol ka. Sellist olukorda ei näinud ma ette. Õpilane ise tundis end ka halvasti, kuna suur töö oli tehtud. Lahenduseks pakkusin talle valmistada ülesannet learningapps keskkonnas. 
  • Analüüs: kindlasti nüüd püüan rohkem läbi mõelda, kuidas saaks kasutada nutivahendeid rohkem tunnis. Isegi endale tundub, et sai vähe kasutatud. Rohkem sai tööd tehtud lauaarvutitega. Ja varusin liiga vähe aega ja lõpus läks kiireks.
  • Kokkuvõte: üldiselt õpilastele meeldis. See oli teistmoodi õppimine, mitte lihtsalt kuiv faktide pähe tuupimine. Kui õpilased üksteise töid analüüsisid, sellega rohkem praktiseerisid oma teadmisi, mida nad koduse tööga teada said ja samas ka eelnevalt õpituid teadmisi- grammatikat näiteks. 
  • Tegevusplaan: järgmiseks võiks katsetada, et õpilased vaataksid kodus mingit videot ja saaksid uusi teadmisi ning tunnis siis praktiseeriksime neid uusi teadmisi. Mul on juba teema ka välja vaadatud ja video leitud. See õppeaasta ei saa ma enam kasutada, kuid järgmine õppeaastasse planeerin küll.
  •  Oma tegevust siin analüüsides ja ühe oma kolleegiga arutledes, jõudsime järeldusele, et seda pööratud klassiruumi on hea alustada juba algklassidest, näiteks 3. ja 4. klass. Algklassid tulevad väga kergesti oma õpetajaga kaasa, pea iga tegevusega, mis on uus ja huvitav.  Ja kui seda varakult juurutada, siis seda lihtsam on kasutada pööratud klassiruumi meetodit vanemas astmes.

Pööratud klassiruum


 Aeg on juba sealmaal, et tuleb esitada kodutöö. Pööratud klassiruumi katsetuse tegin ma juba ära aprillikuu lõpus, kuid kirjapanemiseks sain aega nüüd. Vahepeal olin ma pikalt haiguslehel mandliopist taastumas.

Oma katseklassiks valisin 9. klassi, kellele õpetan inglise keelt. Teemaks oli "Beautiful Estonia". Kokku  tegime seda kolm tundi. Eesmärgiks oli õpetada õpilasele, kuidas rääkida inglise keeles loodusrikkustest, teab tuntumaid vaatamisväärsusi Eestis ja oskab neist rääkida / tutvustada. Teab üldandmed Eesti kohta. Oskab küsimusi moodustada.


Esimeses tunnis kõige pealt tutvusime uue peatükiga. Alustamise vestlusega, kui palju nad teavad fakte Eesti kohta. Selleks oli õpikust abistavad küsimused. Õpilane esitas küsimuse ja küsis kedagi teist õpilast. Õpetaja kuulas ja jälgis, vajadusel esitas täiendavaid küsimusi õpilastele. Järgmiseks tegime paaristööna tekstilugemist, mis jutustas Eesti erinevatest looduspaikadest. Lugemisel pidid õpilased täitma lünki sobivate sõnadega, mis oli ette antud. Kui mõned sõnad olid võõrad, siis võis kasutada nutitelefonist translate.google.ee. Pärast lugemist õpilased omandasid uusi fraase tekstist. Ette oli antud eesti keelne fraas ja õpilane pidi otsima õige ja sobiva inglise keelse fraasi tekstist. Tunni lõpus sai iga üks rääkida ühest Eesti looduspaigast ja näidates, kus see koht asub suurel Eesti kaardil. Siin tuleb lõiming geograafiaga, kus õpilane kordab ilmakaarte ja praktiseerib kaardil orienteerumist.

Koduseks tööks jätsin ühe harjutuse õpikust, kus õpilased pidid antud arvandmed panema lünkadesse. Antud harjutuses olid faktid Eesti kohta. Õpilane võis kodus kasutada veebilehekülgi nagu google.com, wikipedia.org .

Teine tund toimus arvutiklassis. Tunni algul iga õpilane sai lipiku, kus oli kirjas üks vaatamisväärsus Järvamaalt. Õpilase ülesanne oli leida informatsiooni selle koha kohta ja postitada padlet'i üles. Ühistöö valmis sellisena . Järgmiseks ülesandeks oli õpilasel koostada interaktiivne harjutus koduse töö põhjal. Õpilane võis valida kahe veebikeskkonna vahel, kas kahoot või learningapps keskkond. Iga õpilane saatis oma valmis saadud  töö, ehk siis lingi mulle emailile. Mina panin need ühisdokumenti üles ja jagasin seda järgmisel tunnil õpilastega. Siin on see dokument.

Kolmandas tunnis õpilased analüüsisid üksteisi töid ja märkisid iga õpilase lingile juurde, kui oli miskit valesti, kas arvandmed, grammatiliselt lauseehitus ei olnud õige või siis olid tähe- ja kirjavead. Seejärel õpilased avasid oma töö ja parandasid oma vead ära. Ühise tööna toimunud analüüs nägi välja selline. Tunnilõpus saime ka need suurel tahvlil läbi mängida ja siiski tuli välja, et mõned vead ei oldud ära parandatud või siis avastasime uusi :) Toon välja mõned tööd, mida 9. klassi õpilased tegid. Töö nr 1 ja töö nr 2.

Kokkuvõtlikult öeldes õpilastele meeldis selline õppimisviis. Kuna veerandi lõpp oli ka lähenemas, õpilased ikka väsinud kooliaastast, siis see tegevus oli neile värskendav. Tundides kasutasime enamasti lauaarvutit ja nutitelefone.   Kahoot keskkond oli paljudele tuttav ja mõnus töövahend, kuna sellega olid nad rohkem kokkupuutunud kui learningapps keskkond.