Uurimuslik õpe

Uurimuslik õpe


Annan lühidalt ülevaate oma uurimuslikust õppest. Kuna mul on 1 kord nädalas 4.- 5. liitklassi tund, siis teen selles tunnis ülesandepõhist kui ka uurimuslikku õpet. Allpool on toodud üks näide uurimuslikust õppest, mis meil hetkel käsil on. 

Sihtrühm: 4.- 5. klass (liitklassitund)

Aine: inglise keel

Teema: My school- leaflet

Vajaminevad õppevahendid: tahvelarvuti / nutitelefon, lauaarvuti, paber, pliiats

Õpieesmärgid: õpilane teab, mis on lendleht; teab, kuidas teha kavandit; teab, mis on meie kooli moto, väärtused; traditsioonid; oskab leida informatsiooni kooli kodulehelt oskab tahvelarvutit kasutada pildistamisel; oskab teha koostööd oma klassikaaslastega

Lendlehed saadetakse partnerkooli tutvumaks meie kooliga.

Kulub 4 tundi selle töö tegemiseks.

Töökäik:

Sissejuhatus:

Kõige pealt on vestlus õpilastega ja saavad selgemaks, mis on lendleht ja milleks seda on vaja. Õpetaja näitab mõnda näidist, mis ta on teinud valmis. Õpetaja tutvustab uut veebikeskkonda, milleks on https://www.canva.com/. Õpilased hakkavad kavandama paberil lendlehte, kus nad mõtlevad läbi, kuhu tuleb paigutada tekst ja kuhu pildid. Töö toimub rühmades (3 liiget). Informatsiooni kooli kohta leiavad kooli kodulehelt.

Õppimine:

Kui kavand on valmis, siis iga grupp teeb ühisdokumendi Drive' i keskkonnas, kuhu ta kirjutab laused, mida on vaja tõlkida inglise keelde ning jagab seda ka õpetajaga, kes saab teha mõned parandused. Kui tunnis ei saa valmis, siis saavad nad ühiselt seda kodus lõpetada. Kui laused tõlgitud, siis grupp läheb tegema pilte ning tõmbavad pildid arvutisse. Järgmiseks grupp teeb endale konto canvas.com keskkonda ning hakkavad seda kujundama. 

Tagasiside:
Kui kõik tööd valmis, siis toimub oma tööde esitlus kaaslastega ja siis me saadame need oma partnerkoolile, kes vaatab ka üle ja annab tagasisidet meie laste tehtud töödele.

LePlanneris tehtud töö on siin.

Kui üldse siia koolitusele tulin, siis minu mõte oli teha ülesandeid / töid, mis toetaksid õpikut. Aitaks õpilastel omandada teadmisi huvitavamalt, mitte ainult õpik, töövihik ja vihik. Katsetasin ülesandepõhist õppimist 8. ja 6. klassis. 8. klassis võtsin ülesande sooritamiseks uue veebikeskkonna mindmeister. see veebikeskkond tundus põnev ja need fuktsioonid olid mugavad ja andis palju teha. Enne kui tunnis kasutasin seda, proovisin ma ise selles keskkonnas mõistekaarti koostada. Sain hästi hakkama. Kuid tunnis selle veebikeskkonna kasutamine läks untsu. Küll wifi kõikus, et oli raske pääseda ligi ja tahvelarvutis oli väga ebamugav täita selles keskkonnas mõistekaarti. Miskipärast lapsed ei saanud jagada oma töid avalikult. Saatsid mulle töö, kuhu ma ei pääsenud ligi. See katsetus läks untsu. Proovisin 6. klassi õpilastega. Saimegi tehtud!

 Allpool on toodud tunnikirjeldus:

Ülesandepõhine õpe

Sihtrühm: 6. klass

Aine: inglise keel

Teema: Adjectives- omadussõnad

Vajaminevad õppevahendid: tahvelarvuti / nutitelefon, õpik „I Love English 4“, vihik, kirjutusvahend.

Õpieesmärgid: õpilane teab sõna „adjective“ eesti keelset tähendust; teab, milleks on vaja kasutada lauses omadussõnu; teab, kuidas neid kasutada lauses; teab erinevaid omadussõnu; oskab koostada mõistekaarti; oskab kasutada veebikeskkonda https://bubbl.us/ .

Tunnikäik:

Sissejuhatus:

Kõige pealt teeme ühise ajurünnaku, kus me kirjeldame omadussõnu kasutades oma parimat sõpra. Selleks kasutame ühistöövahendina mõistekaarti veebikeskkonnas: https://bubbl.us /. Õpetaja teeb ühe mõistekaardi, mida täidetakse ühiselt. Kui sõbra kirjeldus on tehtud, siis valib iga õpilane mõistekaardilt viis omadussõna, mis kirjeldab teda ennast ja räägib iseendast teistele.

Õppimine:

Õpetaja esitab küsimuse:“Miks kasutatakse lauses omadussõnu?“ Juhul kui õpilased ei oska kaasa rääkida, siis õpetaja kirjutab tahvlile kaks selgitavat lauset. Kaks lihtlauset, kus ühes lauses on omadusõnad. Nt: My mother has got a car. My mother has got a big new red car.

Omadussõnade liigitamine nii suuliselt kui ka kirjalikult vihikusse. Reegli õppimine õ lk 79 h 10 a, b.

Praktika:

Mõistekaardi koostamine- õ lk 80 h 10c. Õpilane saab ühe pildi, mis on harjutuses 10 c. Teeb sellest tahvelarvutiga pildi ja koostab mõistekaardi selle pildi kohta. Mõistekaardi koostab veebikeskkonnas https://bubbl.us /. Ta lisab pildi oma mõistekaardile ja asetab selle keskele ning hakkab sinna omadussõnu kirjutama, mis kirjeldab seda pilti. Lõpuks õpilane jutustab ja kirjeldab oma pilti mõistekaardi abil. See on tagasisideks õpetajale, kas õpilane omandas uue materjali või ei.

LePlanneris: ülesandepõhine õpe

LePlanneriga projektiõppe tsenaarium

Sain nüüd siis korralikult katsetatud LePlannerit. Algul olin küll skeptiline, kas hakkama saan. Kuid pika pusimise peale sain tehtud.

Siin see on projektiõppe tsenaarium.

Projektipõhine õpe

Niisiis homme tähtaeg kukub, et tuleb esitada oma kodutöö. Idee ma sain 6. kl inglise keele õpikust. Tean ka seda, et see lastele väga meeldib. Siin on siis minu esialgne plaan ja Leplanneriga kavatsen ka teha.

Projekt

Pealkiri: Do It Yourself (DIY)- tee ise

Teema: tuulelohe meisterdamine

Ained: eesti keel, inglise keel, tehnoloogiaõpetus, tehnoloogia ja innovatsioon; kodanikualgatus ja ettevõtlikkus, kunstiõpetus

Väljundid: Üks grupp õpilasi valmistab koos ühe tuulelohe, mille valmistamise käigus valmib inglise keelne õppevideo.

Sihtgrupp: II kooliaste (töö rühmades)

Etapid:

1) gruppide moodustamine, ülesande selgitamine

2) tuulelohe kavandamine, joonistamine

3) blogi täitmine järjepidevalt - kidblog.org

4) vajaminevate asjade soetamine

5) tuulelohe valmistamine, selle tegevuse filmimine.

6) õppevideo laadimine internetti- youtube.com

7) tuulelohe katsetamine õues

Hindamine: Kujundav hindamine

Tagasiside pööratud klassiruumi kohta

Minu tagasiside pööratud klassiruumi kohta:

• Tunded: ise olin väga põnevil sellest õpiviisist, kuid algselt pelgasin ka. Kuid läksin suht kindlalt teed pidi. Valisin klassi, kellega meie matemaatika õpetaja on palju nö katsetanud erinevaid õppimismeetodeid, teinud nendega erinevaid projekte ja õpetanud neile erinevaid veebiprogramme.
• Hinnangu andmine: tunniteema välja mõtlemine oli kerge, aga selle planeerimine võttis ikka aega, kus ja mis ning kuidas. Kui kõik oli planeeritud ja tegevus juba käis, siis ikka esines ka raskusi. Näiteks õpilane valmistas kahoot keskkonnas viktoriini, aga tal ei olnud linki, kus muuta seda avalikuks. Ta tegi siis  uue kasutaja konto, kuid sama viga esines sellel kontol ka. Sellist olukorda ei näinud ma ette. Õpilane ise tundis end ka halvasti, kuna suur töö oli tehtud. Lahenduseks pakkusin talle valmistada ülesannet learningapps keskkonnas. 
• Analüüs: kindlasti nüüd püüan rohkem läbi mõelda, kuidas saaks kasutada nutivahendeid rohkem tunnis. Isegi endale tundub, et sai vähe kasutatud. Rohkem sai tööd tehtud lauaarvutitega. Ja varusin liiga vähe aega ja lõpus läks kiireks.
• Kokkuvõte: üldiselt õpilastele meeldis. See oli teistmoodi õppimine, mitte lihtsalt kuiv faktide pähe tuupimine. Kui õpilased üksteise töid analüüsisid, sellega rohkem praktiseerisid oma teadmisi, mida nad koduse tööga teada said ja samas ka eelnevalt õpituid teadmisi- grammatikat näiteks. 
• Tegevusplaan: järgmiseks võiks katsetada, et õpilased vaataksid kodus mingit videot ja saaksid uusi teadmisi ning tunnis siis praktiseeriksime neid uusi teadmisi. Mul on juba teema ka välja vaadatud ja video leitud. See õppeaasta ei saa ma enam kasutada, kuid järgmine õppeaastasse planeerin küll.
•  Oma tegevust siin analüüsides ja ühe oma kolleegiga arutledes, jõudsime järeldusele, et seda pööratud klassiruumi on hea alustada juba algklassidest, näiteks 3. ja 4. klass. Algklassid tulevad väga kergesti oma õpetajaga kaasa, pea iga tegevusega, mis on uus ja huvitav.  Ja kui seda varakult juurutada, siis seda lihtsam on kasutada pööratud klassiruumi meetodit vanemas astmes.

Pööratud klassiruum

 Aeg on juba sealmaal, et tuleb esitada kodutöö. Pööratud klassiruumi katsetuse tegin ma juba ära aprillikuu lõpus, kuid kirjapanemiseks sain aega nüüd. Vahepeal olin ma pikalt haiguslehel mandliopist taastumas.

Oma katseklassiks valisin 9. klassi, kellele õpetan inglise keelt. Teemaks oli "Beautiful Estonia". Kokku  tegime seda kolm tundi. Eesmärgiks oli õpetada õpilasele, kuidas rääkida inglise keeles loodusrikkustest, teab tuntumaid vaatamisväärsusi Eestis ja oskab neist rääkida / tutvustada. Teab üldandmed Eesti kohta. Oskab küsimusi moodustada.

Esimeses tunnis kõige pealt tutvusime uue peatükiga. Alustamise vestlusega, kui palju nad teavad fakte Eesti kohta. Selleks oli õpikust abistavad küsimused. Õpilane esitas küsimuse ja küsis kedagi teist õpilast. Õpetaja kuulas ja jälgis, vajadusel esitas täiendavaid küsimusi õpilastele. Järgmiseks tegime paaristööna tekstilugemist, mis jutustas Eesti erinevatest looduspaikadest. Lugemisel pidid õpilased täitma lünki sobivate sõnadega, mis oli ette antud. Kui mõned sõnad olid võõrad, siis võis kasutada nutitelefonist translate.google.ee. Pärast lugemist õpilased omandasid uusi fraase tekstist. Ette oli antud eesti keelne fraas ja õpilane pidi otsima õige ja sobiva inglise keelse fraasi tekstist. Tunni lõpus sai iga üks rääkida ühest Eesti looduspaigast ja näidates, kus see koht asub suurel Eesti kaardil. Siin tuleb lõiming geograafiaga, kus õpilane kordab ilmakaarte ja praktiseerib kaardil orienteerumist.

Koduseks tööks jätsin ühe harjutuse õpikust, kus õpilased pidid antud arvandmed panema lünkadesse. Antud harjutuses olid faktid Eesti kohta. Õpilane võis kodus kasutada veebilehekülgi nagu google.com, wikipedia.org .

Teine tund toimus arvutiklassis. Tunni algul iga õpilane sai lipiku, kus oli kirjas üks vaatamisväärsus Järvamaalt. Õpilase ülesanne oli leida informatsiooni selle koha kohta ja postitada padlet'i üles. Ühistöö valmis sellisena . Järgmiseks ülesandeks oli õpilasel koostada interaktiivne harjutus koduse töö põhjal. Õpilane võis valida kahe veebikeskkonna vahel, kas kahoot või learningapps keskkond. Iga õpilane saatis oma valmis saadud  töö, ehk siis lingi mulle emailile. Mina panin need ühisdokumenti üles ja jagasin seda järgmisel tunnil õpilastega. Siin on see dokument.

Kolmandas tunnis õpilased analüüsisid üksteisi töid ja märkisid iga õpilase lingile juurde, kui oli miskit valesti, kas arvandmed, grammatiliselt lauseehitus ei olnud õige või siis olid tähe- ja kirjavead. Seejärel õpilased avasid oma töö ja parandasid oma vead ära. Ühise tööna toimunud analüüs nägi välja selline. Tunnilõpus saime ka need suurel tahvlil läbi mängida ja siiski tuli välja, et mõned vead ei oldud ära parandatud või siis avastasime uusi :) Toon välja mõned tööd, mida 9. klassi õpilased tegid. Töö nr 1 ja töö nr 2.

Kokkuvõtlikult öeldes õpilastele meeldis selline õppimisviis. Kuna veerandi lõpp oli ka lähenemas, õpilased ikka väsinud kooliaastast, siis see tegevus oli neile värskendav. Tundides kasutasime enamasti lauaarvutit ja nutitelefone.   Kahoot keskkond oli paljudele tuttav ja mõnus töövahend, kuna sellega olid nad rohkem kokkupuutunud kui learningapps keskkond.